Kuna juunis avati Aravetel biogaasi koostootmisjaam, mis on esimene omataoline Eestis, siis otsustas Alpha Chapteri uus juhatus esimese koosoleku korraldada väljasõidu vormis ning külastada Aravete piirkonda.
Kohtusime 16. augustil Tallinnas ja sõitsime 3 autoga Piibe maanteele. Pärast väikset piknikupeatust Käravete mõisa hoovis (mõis pole praegu paraku kasutusel, ajaloost lugege soovi korral http://www.mois.ee/jarva/karavete.shtml) saabusime Aravetele, kus meile tutvustas biogaasitehast projektijuht Triinu Tamm, kelle kohta ettevõtte koduleht kirjutab järgmist:
Triinu Tamm'e spetsialiseerumiseks on jäätmevaldkond. Tema eelnevateks töökohtadeks on olnud AS Tallinna Prügila ja AS Merko Ehitus, kus ta tegeles Tallinna Prügila 6, 7 ja 8 ladestusala ehitusobjektiga. Ennast täiendanud on Triinu prügi kaevandamise (landfill mining) ja biojäätmete kompostimise valdkonnas. 2006/2007 osales ta Kagu-Eesti jäätmeprobleemidele lahenduste leidmisel, külastades Saksamaal prügipõletustehast ja biogaasi- ning olmejäätmete sorteerimisjaama. Triinu on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika õppekava inseneriõppe (spetsialiseerumine materjalide taaskasutuse erialale) cum laude.
Kontakt: e-post: triinu.tamm[at]balticbiogas.ee
(P.S. Tütarlaps sai kevadel 25!)
Biogaasitehase tarbeks ehitati neli monoliitsest raudbetoonist mahutit, millest kaks on siseläbimõõduga 16,5 meetrit ning 18,5 meetrit kõrged. Mahutid teeb tavapärasemast erilisemaks asjaolu, et mahutite laed on valdavalt kaldsed.
Projekti arendajaks on OÜ Aravete Biogaas, mille osanikud on energiaettevõte Baltic Biogas OÜ (lugege rohkem http://www.balticbiogas.ee/) ja Eesti üks suurimaid piimafarme Aravete Agro OÜ, kelle Mägise robotiseeritud farmist tuleb suur osa sõnnikust ja biomassist, millest hakatakse tootma soojus - ja elektrienergiat, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide väga efektiivne ja keskkonnasõbralik kasutamine. Looduslikust alternatiivenergiast saadava soojusenergiaga hakatakse kütma Aravete kortermaju. Jaama maksumus on ligi 6 miljonit eurot ja selle tootmisvõimsus on 2 MW elektrienergiat ja 2 MW soojusenergiat.
Kohal oli meid 9+1, s.t. Urve, Rita, Tiiu, Tiia, Anu A., Meeri, Epp, Hegi, Erika + üks külalis"õde" Saksamaalt.Meiega oli koos Dagnar Ullman DKG Saksamaa Delta Chapterist. Dagmar on armunud Eestisse ja veedab juba teist korda suve mööda Eestit rännates. Dagmar tänab Alfa juhatust nii põhjaliku ürituse eest. Ta tundis end tõelise Alfa liikmena.(kirjutas Erika)
Kui mult küsitaks, milline külastatud kohtadest oli avaldas kõige suuremat muljet, vastaksin, et kõik peatuspaigad, sest sealsete inimeste suur entusiasm ja pühendumus olid need, mis jätsid meie ringreisist helge mälestuse.
Iidses mõisapargis asuvas hiljuti renoveeritud Aravete Keskkoolis oli meile teejuhiks kooli majandusjuhataja. Soojades oranži-valge toonides majas jäid meelde suurepärased töötingimused õpetajatele, hästi varustatud klassiruumid, k.a. arvutiklass, omapärase interjööriga aula, turvakaamerad koridorides, lugematud toalilled ja pildid.
Kool oli ootamas oma 150 õpilast ja õpetajaid ….. (kirjutas Epp)
Koolimajast viis väike jalutuskäik meid Aravete Külamuuseumi, mis asub endises Kurisoo mõisas. Muuseumi juhataja Els Puolakainen rääkis meile mõisahoone ajaloost ja tutvustas muuseumi eksponaate, millest enamus on kogutud Aravete ümbrusest. Eksponaatide kogu on aukartust äratav - umbes 1600 eset on välja pandud, kogu ise koosneb ligi 14000 säilikust. Väljapanekud hõlmasid kohaliku ajaloo erinevaid perioode ja tahke – nägime tuletõrje-, naiste-, kolhoosi-, helitehnika-, õpetaja-, klassi-, stagna- ja rehetuba. Kõigi tähelepanu köitsid imelised näputööd – pitsid, tikandid, rahvariided. Ilmselt leidis igaüks eksponaatide hulgast mõne tuttava eseme kas lapsepõlvest, vanaema kodust või kooliajast. Kogu muuseum avaldas äärmiselt suurt muljet, nii palju olulist meie ajaloost oli sinna talletatud tänu entusiastide suurele tööle.(kirjutas Anu A.)
Pärast Aravete Keskkooli külastamist sõitsime Amblasse, mis jäi meie teele enne söömiskohta jõudmist.
Amblas asub Kesk-Eesti vanim kirik, mille ehitust alustati juba 13. Sajandi keskpaiku. Kirik on pühendatud Saksa ordu peamisele kaitsepühakule Neitsi Maarjale. Kiriku ladinakeelne nimetus on Ampla Maria (suursugune Maria), millest omakorda on tuletatud kohanimi Ambla.
http://www.ambla.ee/web/?lang=et&page_id=450
Meid huvitas eelkõike kirikuaed, kus teadsime asuvat H. Starkopfi marmorist hauamonumenti „Poiss moonidega“, mis oli tõesti kena, kuigi natuke hooletusse jäetud ja puhastamata.
Teine vaatamisväärsus kirikaias on Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenutele pühendatud mälestusmärk “Rahuingel võidupärjaga” (taastatud H. Starkopfi poolt). Mälestusmärk oli väga hästi taastatud, kuigi oli maatasa tehtud 40. aastatel.
Olime juba lahkumas, kui saabus koguduse pastor ning avas meile kiriku vaatamiseks. Pastor ise sai meie külalisega saksa keelt harjutada ja oma Saksamaa kogemusi jagada sel ajal, kui meie imetlesime kiriku altarit, mille valmistas 1620.aastatel Tallinna puunikerdaja Berent Geistmann.
Üldiselt jättis Ambla kirik oma surnuaiaga väga ilusa, sooja ja rahulike tunde meie õhtupoolikusse. (kirjutas Hegi)
Rita, Meeri ja Anu meenutasid plenaaristungitel ja töötubades kogetut Rahvusvahelise DKG Ühingu New Yorgi kongressil. Peakõnelejatest imponeeris kõigile Tori Murden McClure’i värvikas esinemine. Tori oli esimene naine, kes 36 aastaselt (1999.a.) sõudis üksi üle Atlandi ookeani 81 päevaga, läbides 4767 kilomeetrit. 2009.a. ilmus tema sulest raamat ‘A Pearl in the Storm: How I Found My Heart in the Middle of the Ocean’. Küsimusele, miks tal läks nii palju aega, enne kui kangelastegu sai kaante vahele, vastas Tori nii: ‘It took me that long to dry out. I had to get over being sea sick’. Kogu Tori Murden McClure’i esinemine oli vürtsitatud ameerikaliku huumoriga, mis pani saali naerust rõkkama.
Töötubadest paistis silma Dorothy Haley esinemine, kus ta võrdles ükssarve gobelääne Pariisi ja New Yorgi kunstimuuseumites. Meeri pidas väärtuslikuks töötuba veebilehtede koostamisest. Töötubade materjalidega on võimalik tutvuda aadressil: http://www.dkg.org/site/c.meJMIOOwErH/b.8104359/k.7000/Breakout_Session_Handouts.htm
Rahvusvahelise DKG Ühingu New Yorgi kongressil valiti uus juhatus ja uus president aastateks 2012-1014. Ühingu presidendiks sai Dr. Beverly Helms. Oma avakõnes tõi Beverly Helms välja mõtted, mida kõik Ühingu organisatsioonid peaksid silmas pidama:
1. Leia vastus küsimusele ‘Miks me eksisteerime?’ Chapterid leiavad oma fookuse
2. Sea eesmärgid ja vii nad ellu, muutes oma tegevustega haridust täiuslikumaks
3. Teavita liikmeid DKGsse kuulumise hüvedest ja väärtustest ja julgusta kandideerima stipendiumitele ja projektide toetustele
4. Aktiviseeri kommunikatsiooni liikmete vahel nii chapterites, organisatsioonis kui ka teiste organisatsioonide liikmete vahel.
Nendest mõtetest lähtuvalt jätkame oma DKG Eesti Organisatsioonis SAP’i täitmist, kus on fokuseeritud meie eesmärgid ja loetletud tegevused nende saavutamiseks. Järgneval aastal ootame kõigi liikmete panustamist suurürituste korraldamistesse nagu seda on Hilda Taba 110. sünniaastapäeva tähistamine 7.-8. detsembril teaduskonverentsiga DKG liikmetele ja mitteliikmetele; DKG Eesti Organisatsiooni aastakonverentsi ’Me kõik oleme erinevad õppijad’ läbiviimine 9.03.2013.; seminari korraldamine rahvusvahelises Grundtvigi projektis ‘Migrant Women: Integration through Creativity’ osalejatele 12.-13.04.2013.; metoodiliste ja didaktiliste materjalide koostamine vene koolide õpetajatele. Lisaks püüame parandada kommunikatsiooni, eelkõige meilidele vastamist ja chapterite üritustel osalemist. Kevadel seisavad ees organisatsiooni uue juhatuse ja presidendi valimised.
(kirjutas Rita)
Fotod leiate
siit
NB! Kõik pitsifotod on pildistatud Urve palvel, kes lubas hoogsalt heegelnõela liigutama hakkama.
