Tartu, 31. oktoober

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama sellest, et olen lugematu arvu kordi kuulnud inimesi rääkivat, et Tallinnast Tartusse on palju pikem maa kui Tartust Tallinna. Lootsin ikka, et mu DKG-õekesed näitavad, et see pole mitte nii, ja nüüd ongi siis saanud teoks esimene DKG kogunemine Tartus Miina Härma Gümnaasiumis, minu kodukoolis.
Sellisele ebatavalisusele aitas suuresti kaasa see, et eile toimus samas Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi (EATE) 18. aastakonverents, ja nii mitmedki meist seal osalesid / esinesid / muidu organiseerisid. Ja kahe asja pärast korraga kodust välja tulla on ikka asjalikum kui ühe, niisiis oli meid seekord kokku 13, mis on eriti armas arv tänase Halloweeni valguses. Ilmselt kohal kõik need, kes polnud koolist palgata sundpuhkusel, end väljamaal koolitamas, või ???
Niisiis, umbes 10.30 juhatas valvuritädi esimese saabuja MHG õpetajate tuppa, MHG vilistlane Epp pani kohvi tilkuma ja poole tunni jooksul kogunes kõik see 13 (tegelikult 11 õekest ja 2 külalist, Lisa Harshbarger ja Karin Ruul) ümber laua ja sellel järjest kerkiva snäkkidekuhja. Ütleme ausalt, magusaga oli veidi üle pingutatud...
Halloweeni peaaegu et ignoreerisime, ainult igaüks lõikas ühe õuna pooleks ja luges selle tagajärjel nähtavale tulnud seemneid, sest tänane Postimees kirjutas oma Halloweeni-nurgakeses, et Victoria-aegsel Inglismaal kuulus Halloween-pidustuste juurde ka õunatesti abil ennustamine (ja mina olen koguaeg mõelnud, miks Toots õunte pealt ilusat poisslapse nime vaatas, ju ta siis ikka teadlik oli neist väljamaa kommetest): Ainult kahe seemne leidmine viitab varajasele abielule, kolm pärandusele, neili suurele rikkusele, viis merereisile, kuus suurele kuulsusele kõnemehe või lauljana, seitse kõige enam soovitud ande omandamisele. Meile oleks küll vaja olnud ka 1 ja 8 ära seletada, aga eks siin vist võis siis oma ettekujutusvõimet kasutada.
Peale kohvi asusime programmiliste tegevuste juurde: esiteks ekskursioon koolimajas (sealhulgas ka tütarlaste käsitööklassis, kus seoses eilse käsitööõpetajate seltsi 20. aastapäeva pidustustega oli üleval näitus õpilaste ja ka õpetajate käsitööst), mis päädis õppetunniga arvutiklassis, kus Meeri meid jälle bloginduse alal harida püüdis. Ma nüüd siis proovin, kui hästi ta õpetus vilja on kandnud, ja trügin ette, sest ei jõua ära oodata, millal Tiiu Ameerika Saatkonna vastuvõtust kirjutab. Sorry, minu esimene blogipostitus.
Tagasi õpetajate toas, kuulasime:
* meie Ameerika-külalise Lisa Harshbargeri (Regional English Language Coordinator, USA Välisministeeriumi inglise keele õpetamise spetsialist) juttu tema tööst (hetkel resideerub Budapestis) ja muljetest EATE konverentsist, kus ta plenaarettekande tegi;
* minu väikest ülevaadet EATE konverentsist, mis kujunes sujuvalt vestluseks Eesti haridusmaastikust;
* Tiiu väikest ülevaadet Ameerika Saatkonna kaudu tutvustatavatest võimalustest minna end Ameerikasse täiendama;
* Anu ja Pireti ülevaadet viimasel ajal tehtust.
Sellele järgnes arutelu lähema aja tegemiste teemal. Oleme kõik planeerimisega juba uue aasta augustis väljas...
Suur osa sellest vestlusest keskendus märtsi algusele, kui DeltaKappaGamma Eesti ametlikust asutamisest möödub 2 aastat, ja konverentsile, mida sel puhul korraldada tahame. Detailid loodetavasti Pireti koostatud protokollis...
Igatahes oli tore. Täna õhtul on juba selline tunne, nagu oleks vaheajal veidi ka puhata saanud:) Hommikul läheduses ringi hiilinud peavalu on igatahes läinud. Võib-olla peaks EATE konverentsi järgsel päeval Tartus kogunemise traditsiooniks muutma?