Tõepoolest, augusti lõpul kaks aastat tagasi sai pandud alus DKG organisatsiooni loomiseks ka Eestisse. Praegune koosolek oligi osaliselt pühendatud sellele, millest ja kellest kõik alguse sai, ja mis kahe aasta jooksul tehtud.
Aga kõigest järjekorras. Kogunesime 18-kesi Ääsmäe põhikooli, kus võõrustajaks oli Anu, tema abiliseks Anu Ariste, keda loodame peagi oma organisatsiooni ridades näha. Tuleb igati kiita mõtet käia üksteise koolidega tutvumas, enamus meist on ju õpetajad. Mõlema Anu kodukool oma avara raamatukogu, suurepäraste sportimisvõimaluste, klassiruumis toimetava koolitädi ja saalis kõlanud lauluga tegi küll kõigil südamed soojaks.
Edasi sõitsime Jõgisoo rahvamajja, kus ettekandeid ja arutelu jätkus kauemaks. Seni tehtust tegi kokkuvõtte Anu, ja loetelu sai päris pikk. On imetlusväärne, millise pühendumisega Anu meie tegemisi juhib. Saime lähemalt tuttavaks Anu Aristega ja Anu Sepaga, kes soovivad meie organisatsiooniga liituda. Tunneme rõõmu selle üle, et meie esimene stipendium on üle antud – soovime Anu Sepale jõudu õpinguteks Helsingi Ülikooli doktorantuuris.
Järgneva tutvustamiseringi käigus meenutasime ühtlasi, kust see kõik algas. Mitmed meist said kutse Merikeselt, kes koos Margega käisid Rootsi organisatsiooni konverentsil. Sealt edasi selgus, et enne seda olid Urvel kontaktid Rootsi kolleegidega. Igatahes kaks aastat tagasi rootslaste eestvedamisel aset leidnud seminaril Prantsuse Lütseumis jõudis meieni arusaam, kui eriline see organisatsioon on, ja see oli vist Rita, kes esimesena välja ütles, et tuleb ka meil algust teha.
Väga huvipakkuv oli koosoleku viimane osa, kus kuulsime Oslo konverentsil käinute muljeid. Meilt oli tervelt seitse osavõtjat. Rita ettekande kaudu kogesime taas kord, kui palju võimalusi see rahvusvaheline organisatsioon meile pakub. Katrin ja Urve rääkisid sellest, mis konverentsil silma hakkas. Meeri esinemine Oslos äratas laiemat tähelepanu kui professionaalne, elegantne esitlus. Tore, et meid rahvusvaheliselt märgatakse! Tore on ka see, et me siinsamas üksteise õnnestumiste üle rõõmustame – saime teada, et Katrin alustas äsja doktoriõpinguid, Urve oli doktorandi eduka lõputöö juhendajaks, Margit valiti stipendiumiga programmi USAs.
Suur tänu Anule – õdus, kuid samas asjalik õhkkond rikastas meid kõiki uute mõtetega ja andis energiat uueks kooliaastaks.
Kirjutas: Epp
