Alfa Tartus 27. oktoobril

Eelmäng
26. oktoobri õhtul kohtusid Rita ja Erika Tartus Struve tänaval KehaMeeleKoolis (vt. ka http://kehameelekool.ee/) 6 potentsiaalse tartlasest DKG kandidaadi ja ehk ka Gamma Chapteri võimaliku moodustajaga: Mari ja Eva on Rita kunagised õpilased, Helen, Saskia, Anneli ja Õnne kõik seotud Mari loodud KehaMeeleKooliga.

Paar viilu Ülikooli Kliinikumi kohviku kringlit, põhjalik DKG tutvustus Ritalt, ja mõtted hakkasid juba liikuma võimaliku uue chapteri eripärast...
Päris koosolek
Vaatamata ootamatult saabunud talvele (ja mõningastele varasematele kohustustele) saabus Tartusse MHG õpetajate toas toimunud koosolekule 8 alfakat (Anu J., Meeri, Hegi, Rita, Aive, Evelin, Epp ja Erika) + Reeli Betast ja potentsiaalne tulevane DKG liige Jana Laanemets Tartust.
Alustuseks toimus siis tervisliku snäkilaua taga (suurimad tänud Hegile ja teistele panustajatele!) tutvumine ja tutvustamine, millele järgnes pikk ja põhjalik koosolek, mille põhiline raskuspunkt oli loomulikult Hilda Taba 110. sünnipäevale pühendatud konverentsi korraldusega seotud probleemid, et kes ja kuidas enne või konverentsi ajal panustab oma aega, oskusi ja energiat, aga ka vajadus hakata mõtlema järgmise DKG Eesti presidendi kandidaatide peale. Koosolekule järgnes lühike õpituba meie internetigurult Meerilt veebikaudsetest suhtlusvahenditest (meililist, koduleht, blogi). "Koduseks ülesandeks" jäi midagi asjakohast blogisse postitada, niisiis ootan täiendusi oma postitusele.

Fun
Pärast ametlikku koosolekut toimus kaks külaskäiku haridust edendavatesse institutsioonidesse: kõigepealt külastasime Paberimuuseumi (vt. ka http://www.paberimuuseum.ee/), kus Anne Rudanovski rääkis meile veidi muuseumist ja siis tegi lühikese õpitoa A4 paberi kunstilistest võimalustest (OK; tegelikult voltisime ümbrikke, jõulud pole enam mägede taga). Väga inspireeriv:)

Seejärel käisime külas Vanemuise teatri Kollastel Kassidel. Kollased Kassid on Vanemuise noorsootöötajad, kelle "kõige bossim boss" Mall Türk on potentsiaalse tulevase DKG liikmena juba mõnda aega meie huviorbiidil, aga kes töökohustuste tõttu seekord saatis meiega kohtuma ning meile Vanemuise telgitaguseid ja noorsootööd tutvustama neli toredat "kassipoega" (kes mäletab teisi nimesid peale Maikeni ja Heleni, lisage siia!). Kollastel Kassidel on juubeliaasta (5!) Vt. ka http://www.vanemuine.ee/noorsootoo .
Oli tore:)

Pildid: Rita

Meenutusi külaskäikudest Rootsi õdede juurde.

Uus Euroopa Regiooni Direktor Marika Heimbach alustas oma esimest pöördumist Euroopa DKG liikmete poole sõnadega ‘Sõprus üle piiride!’ Marika loodab, et me süvendame isiklikke sõprussidemeid ja koostööd erinevate DKG organisatsioonide vahel, et õppida üksteiselt arendades edasi nii individuaalseid kui professionaalseid oskusi. Bỏras’is Me oleme nagu tublid viielised koolis. Ammu kavandatud ettevõtmised järgivadki Marika soovitusi. 2011.a. kadripäeval võõrustasime Rootsi Chi Chapteri liikmeid Tallinnas ja nad oli väga agarad kutsuma meid endale külla. Nii saidki plaanid kirja pandud ja augusti lõpus 2012 ellu viidud. Rõõmsameelsed Alfa õed Margit K. ja Rita ning Beeta õed Maris ja Liilia ei kohkunud tagasi eesseisvale 16 tunnilisele laevasõidule ja 5 tunnilisele bussisõidule, mis viis meid väikesesse linna Bỏras (häälda: puu roos ja rõhuta sõna ‘roos’). Chi Chapteri liikmed Maret ja Monica olid meile bussijaama vastu tulnud ja muu sujus kui unenäos. Südamlikud ja esinduslikud õhtusöögid Mareti kodus, linnaekskursioon, puuskulptuuride ja kunstimuuseumi väljapanekute imetlemine ja IB kooli külastamine olid muljetavaldavad. Ja kui hea kokk on Maret! Ja kui sõbralikud on Chi liikmed! Ja kui palju naeru, laulu ja kallistusi! Ega meiegi alla jäänud – Raimond Valgre ‘Saaremaa valss’ ja ‘Peagi saabun tagasi Su juurde’ kõlasid meie kvarteti esituses. Rita Maretit ma tunnen juba varasemast ajast. Ja mulle oli ta kohe ääretult sümpaatne. Tore, kui juhtud kokku selliste inimestega, kellega tunned end kohe koduselt ja võid suhelda nagu vana sõbraga. Borases tundsime end tema juures külas olles lausa kuningannadena. Toidud, mis meile pakuti olid suurepärased ja veini voolas ojadena. Vahva oli ka meie piknik, mis toimus kauni järve jääres ühes imepisikeses Chi liikme Kristinale kuuluvas suvemajas. Millene pitsiline kasvuhoone tal oli ja kui maitsev salat, mida ka kohe kodus järgi tegin. Maris Öösel sadas kõvasti. Nii kõvasti, et tundus nagu oleks kogu maailma vesi taevast alla tulemas. Vist tuligi, sest 24. augusti hommik tervitas meid helesinise taeva ja päiksesäraga. Karge põhjamaa hilissuvehommik leidis meid Uno Axelssoni puuskulptuuride muuseumist, 10 kilomeetri kaugusel Borasist. Uno Axelsson oli kohalik mees, kel juba varases nooruses oli kätt ja silma ümbritseva ümberkujundamiseks. Oma kutsumuse leidis ta aastal 1975, mil asus tööle metsatööstuses. Looduse vigadest hakkasid sündima tema taiesed. Esialgu kausid, vaagnad, väikeskulptuurid, hiljem terved stseenid nagu näiteks põrsaid imetav emis või rebasepojad koopasuul ema ootamas. Kõik tüved ja oksad, mis ei olnud metsatööstuse silmis standardsed olid inspiratsiooniallikaks. Mis ühtpidi muhk, see teistpidi lohk. Inimese võime näha ja luua on aukartust äratav. Ja hea on seegi, kui sul on võime loodut mõista ja imetleda. Ilus algus ühele päevale. Aastaks 2002, kui Uno Axelsson meie hulgast lahkus, oli ta loonud umbes 250 skulptuuri. Tema loomingut on eksponeeritud ka Mehhikos , USA-s ja Kanadas. Margit Meil oli suurepärane võimalus saada osa tõelisest kultuursündmusest - Boråsi 2012. a rahvusvahelisest skulptuuribiennaalist. Näitusel esindatud teosed olid kõik väga omalaadsed ja inspireeritud võimalustest säästa meie kõigi elukeskkonda. Iga skulptuur kandis endas sügavat sõnumit meie elu lõplikkusest, emotsioonidest, moraalist, mäletamisest, traditsioonidest. Materjalid, mida tööde valmistamisel oli kasutatud, olid väga erinevad ja tööde asukohad toetasid igati kunstiteosega edasiantavat sõnumit ja moodustasid terviku. Skulptuurid olid paigutatud erinevatesse hoonetesse (kirik, kultuurikeskus), kuid enamus asetsesid linnaruumis – tänavatel ja parkides. Näiteks teos „Ruumi kuju“ oli paigutatud kultuurikeskuse valgusküllase sissepääsu juurde. Töö valmistamisel oli kasutatud õhukesi kumerläätsesid, millega tekitati peegeldus ja ruumiline efekt. Kunstnik Alyson Schotz püüdis oma teosega luua rohkem kui kolmemõõtmelist ruumi. Erineva nurga alt vaadates tekib optiline illusioon – vaatlejal tekib ruumist moonutatud tajumine. Skulptuur „Ute“ (Outsider, autor Charlotte Gyllenhammar) on üksik laps, kes vaatab jõe poole jättes tiheda liikluse selja taha. Selle kuju sõnum on inimestele, et nad pööraksid tähelepanu nende keskkonna võimalikele ohtudele. Lapse ümbrus vajab kaitset, süütus ja kaitstus on ohustatud. DKG Rootsi aastakonverentsil 22.-23. septembril Stockholmis Tänu Diana julgele orienteerumisele Stockholmi metroos jõudsime õnnelikult Stockholmi Ülikooli, kus toimus DKG Rootsi aastakonverents ‘Maal ja Linnas’. Konverentsi külaslisesineja teemaks oli ‘Kuidas olla efektiivne juht’. Kõneleja tutvustas Michael Fullani mudelit muutuse faasidest. Kõik juhid peavad endaga kaasa tooma muutuse, viima organisatsiooni kohast, kus ta hetkel on, edasi sinna, kus ta võiks olla s.t. lasta organisatsioonil kasvada. See muutus õnnestub, kui juht tunneb oma organisatsiooni, oskab hinnata enda kui juhi omadusi, oskab mõõta oma inimeste reaktsiooni muutusele, teab, et muutus on alati keeruline ja toob kaasa ebamäärasuse, kuid õpib ise muutuse protsessis ja pühendab end muutusele, sest muutus on kasvamise ja paranemise nurgakivi. Rita

Make your own slideshow at Animoto.

Peale maitsvat kukeseenesuppi oli võimalus valida: kas sõita koos Eggeby Looduskooli looja ja juhataja Susanne Fabriciusega (kes eelnevalt oli teinud ka ettekande antud teemal) tutvuma õppimis-ja õpetamisvõimalustega looduses või külastada Stockholmi põhjaosas asuvat Kuningliku Rootsi Teaduste Akadeemia Bergiuse Fondi poolt loodud Bergiuse botaanikaaeda, mis avati külastajaile 1995. aastal. Vahemere kasvuhoones kasvavaid haruldasi taimi ja puid oli meile tutvustamas rootsi giid, kelle juttu vahendasid meile meie head tõlgid Anne-Mari, Maret ja Merike. Õhtul kogunesid 62 osalejat pidulikule õhtusöögile Gondoleni Slussenis (Eriku Gondel lüüsi juures), 33 meetri kõrgusel merepinnast asuv populaarne ja hinnatud restoran, millest avaneb suurepärane vaade linnale. Järgnes Stockholmi meisterkoka Eriku poolt valmistatud 3-käiguline õhtusöök. Kogu õhkkond oli väga sõbralik, võeti sõna, vahetati tervitusi, vesteldi ja lauldi ühiselt. Südantsoojendav oli kuuekesi eesti keeles Ritale ja väliseestlastest sünnipäevalastele Anne-Marile ja meie võõrustajale Merikesele sünnipäevalaulu laulda. Piduliku õhtu lõpetas loterii, kus nii Rital kui ka minul oli loteriipileti tõmmanud käsi õnnelikuks osutunud. Sain rootsikeelse käsitööraamatu. Tundub hea võimalus olevat oma pisuke 90-ndatel omandatud rootsi keele oskus uuesti üles soojendada.

Make your own slideshow at Animoto.

Reet 23. september Stockholmis Hommik algas Heinaturult Stockholmi muusikamaja treppidelt ekskursiooniga läbi Norrmalmi linnaosa. Muusikamajas jagatakse igal aastal Nobeli preemiaid. Muuseas käisime ka luksuslikus NK kaubamajas, kust sellise piduliku sündmuse puhuks kostüüme ostetakse. Meie ekskursioonijuht oli Åke Malmberg, kes jutustas vanast idüllilisest Stockholmist, mida enam ei ole. Sergelgatanit ääristavad juba 1950ndatest astatest klaasist ja betoonist hooned ning Sergeli platsi klaasmonument meenutab meie Vabadusristi. Linnakeskkonda paigutatud skulptuuride abil saime ülevaate olulistest kultuuritegelastest, nagu Göran Strååt, Sergelminnet, Jussi Björling, et nimetada mõnda. Berzeliuse pargis pidasime väikese pikniku: meie rootsi õed olid kohale toimetanud kohvi ja koogid, mis pärast tunnist jalutuskäiku tuulises linnas kosutust pakkusid. Rahvusmuuseumis on just praegu näitus „Moodne elu“, mis tutvustab Prantsuse kunstnike 19. sajandi lõpu loomingut. Näitust tutvustas Jeanette Rangner, üks Stockholmi õdedest, kes tegutseb muuseumipedagoogina ja korraldab DKG liikmetele külastusi kõikidele rahvusmuuseumi huvitavatele näitustele. Lõunasööki, milleks oli lõhe krevetisalati padjal, pakuti laeval Nordic Ljus. Peeti tänukõnesid ja pildistati ohtralt. Tundsime end tõeliste staaridena. Merike Sild viis meid lahkesti laevale, kus veetsime mõnusa õhtu Rita sünnipäeva tähistades. Rootsi õed lubasid tulla meie ‘Hilda Tana 110’ konverentsile. Diana

Make your own slideshow at Animoto.