Uudiskiri, sügis 2012

Open publication - Free publishing - More dkg

Palju õnne, novembrikuu sünnipäevalapsed!

3. oktoober - Diana

Alfa Tartus 27. oktoobril

Eelmäng
26. oktoobri õhtul kohtusid Rita ja Erika Tartus Struve tänaval KehaMeeleKoolis (vt. ka http://kehameelekool.ee/) 6 potentsiaalse tartlasest DKG kandidaadi ja ehk ka Gamma Chapteri võimaliku moodustajaga: Mari ja Eva on Rita kunagised õpilased, Helen, Saskia, Anneli ja Õnne kõik seotud Mari loodud KehaMeeleKooliga.

Paar viilu Ülikooli Kliinikumi kohviku kringlit, põhjalik DKG tutvustus Ritalt, ja mõtted hakkasid juba liikuma võimaliku uue chapteri eripärast...
Päris koosolek
Vaatamata ootamatult saabunud talvele (ja mõningastele varasematele kohustustele) saabus Tartusse MHG õpetajate toas toimunud koosolekule 8 alfakat (Anu J., Meeri, Hegi, Rita, Aive, Evelin, Epp ja Erika) + Reeli Betast ja potentsiaalne tulevane DKG liige Jana Laanemets Tartust.
Alustuseks toimus siis tervisliku snäkilaua taga (suurimad tänud Hegile ja teistele panustajatele!) tutvumine ja tutvustamine, millele järgnes pikk ja põhjalik koosolek, mille põhiline raskuspunkt oli loomulikult Hilda Taba 110. sünnipäevale pühendatud konverentsi korraldusega seotud probleemid, et kes ja kuidas enne või konverentsi ajal panustab oma aega, oskusi ja energiat, aga ka vajadus hakata mõtlema järgmise DKG Eesti presidendi kandidaatide peale. Koosolekule järgnes lühike õpituba meie internetigurult Meerilt veebikaudsetest suhtlusvahenditest (meililist, koduleht, blogi). "Koduseks ülesandeks" jäi midagi asjakohast blogisse postitada, niisiis ootan täiendusi oma postitusele.

Fun
Pärast ametlikku koosolekut toimus kaks külaskäiku haridust edendavatesse institutsioonidesse: kõigepealt külastasime Paberimuuseumi (vt. ka http://www.paberimuuseum.ee/), kus Anne Rudanovski rääkis meile veidi muuseumist ja siis tegi lühikese õpitoa A4 paberi kunstilistest võimalustest (OK; tegelikult voltisime ümbrikke, jõulud pole enam mägede taga). Väga inspireeriv:)

Seejärel käisime külas Vanemuise teatri Kollastel Kassidel. Kollased Kassid on Vanemuise noorsootöötajad, kelle "kõige bossim boss" Mall Türk on potentsiaalse tulevase DKG liikmena juba mõnda aega meie huviorbiidil, aga kes töökohustuste tõttu seekord saatis meiega kohtuma ning meile Vanemuise telgitaguseid ja noorsootööd tutvustama neli toredat "kassipoega" (kes mäletab teisi nimesid peale Maikeni ja Heleni, lisage siia!). Kollastel Kassidel on juubeliaasta (5!) Vt. ka http://www.vanemuine.ee/noorsootoo .
Oli tore:)

Pildid: Rita

Meenutusi külaskäikudest Rootsi õdede juurde.

Uus Euroopa Regiooni Direktor Marika Heimbach alustas oma esimest pöördumist Euroopa DKG liikmete poole sõnadega ‘Sõprus üle piiride!’ Marika loodab, et me süvendame isiklikke sõprussidemeid ja koostööd erinevate DKG organisatsioonide vahel, et õppida üksteiselt arendades edasi nii individuaalseid kui professionaalseid oskusi. Bỏras’is Me oleme nagu tublid viielised koolis. Ammu kavandatud ettevõtmised järgivadki Marika soovitusi. 2011.a. kadripäeval võõrustasime Rootsi Chi Chapteri liikmeid Tallinnas ja nad oli väga agarad kutsuma meid endale külla. Nii saidki plaanid kirja pandud ja augusti lõpus 2012 ellu viidud. Rõõmsameelsed Alfa õed Margit K. ja Rita ning Beeta õed Maris ja Liilia ei kohkunud tagasi eesseisvale 16 tunnilisele laevasõidule ja 5 tunnilisele bussisõidule, mis viis meid väikesesse linna Bỏras (häälda: puu roos ja rõhuta sõna ‘roos’). Chi Chapteri liikmed Maret ja Monica olid meile bussijaama vastu tulnud ja muu sujus kui unenäos. Südamlikud ja esinduslikud õhtusöögid Mareti kodus, linnaekskursioon, puuskulptuuride ja kunstimuuseumi väljapanekute imetlemine ja IB kooli külastamine olid muljetavaldavad. Ja kui hea kokk on Maret! Ja kui sõbralikud on Chi liikmed! Ja kui palju naeru, laulu ja kallistusi! Ega meiegi alla jäänud – Raimond Valgre ‘Saaremaa valss’ ja ‘Peagi saabun tagasi Su juurde’ kõlasid meie kvarteti esituses. Rita Maretit ma tunnen juba varasemast ajast. Ja mulle oli ta kohe ääretult sümpaatne. Tore, kui juhtud kokku selliste inimestega, kellega tunned end kohe koduselt ja võid suhelda nagu vana sõbraga. Borases tundsime end tema juures külas olles lausa kuningannadena. Toidud, mis meile pakuti olid suurepärased ja veini voolas ojadena. Vahva oli ka meie piknik, mis toimus kauni järve jääres ühes imepisikeses Chi liikme Kristinale kuuluvas suvemajas. Millene pitsiline kasvuhoone tal oli ja kui maitsev salat, mida ka kohe kodus järgi tegin. Maris Öösel sadas kõvasti. Nii kõvasti, et tundus nagu oleks kogu maailma vesi taevast alla tulemas. Vist tuligi, sest 24. augusti hommik tervitas meid helesinise taeva ja päiksesäraga. Karge põhjamaa hilissuvehommik leidis meid Uno Axelssoni puuskulptuuride muuseumist, 10 kilomeetri kaugusel Borasist. Uno Axelsson oli kohalik mees, kel juba varases nooruses oli kätt ja silma ümbritseva ümberkujundamiseks. Oma kutsumuse leidis ta aastal 1975, mil asus tööle metsatööstuses. Looduse vigadest hakkasid sündima tema taiesed. Esialgu kausid, vaagnad, väikeskulptuurid, hiljem terved stseenid nagu näiteks põrsaid imetav emis või rebasepojad koopasuul ema ootamas. Kõik tüved ja oksad, mis ei olnud metsatööstuse silmis standardsed olid inspiratsiooniallikaks. Mis ühtpidi muhk, see teistpidi lohk. Inimese võime näha ja luua on aukartust äratav. Ja hea on seegi, kui sul on võime loodut mõista ja imetleda. Ilus algus ühele päevale. Aastaks 2002, kui Uno Axelsson meie hulgast lahkus, oli ta loonud umbes 250 skulptuuri. Tema loomingut on eksponeeritud ka Mehhikos , USA-s ja Kanadas. Margit Meil oli suurepärane võimalus saada osa tõelisest kultuursündmusest - Boråsi 2012. a rahvusvahelisest skulptuuribiennaalist. Näitusel esindatud teosed olid kõik väga omalaadsed ja inspireeritud võimalustest säästa meie kõigi elukeskkonda. Iga skulptuur kandis endas sügavat sõnumit meie elu lõplikkusest, emotsioonidest, moraalist, mäletamisest, traditsioonidest. Materjalid, mida tööde valmistamisel oli kasutatud, olid väga erinevad ja tööde asukohad toetasid igati kunstiteosega edasiantavat sõnumit ja moodustasid terviku. Skulptuurid olid paigutatud erinevatesse hoonetesse (kirik, kultuurikeskus), kuid enamus asetsesid linnaruumis – tänavatel ja parkides. Näiteks teos „Ruumi kuju“ oli paigutatud kultuurikeskuse valgusküllase sissepääsu juurde. Töö valmistamisel oli kasutatud õhukesi kumerläätsesid, millega tekitati peegeldus ja ruumiline efekt. Kunstnik Alyson Schotz püüdis oma teosega luua rohkem kui kolmemõõtmelist ruumi. Erineva nurga alt vaadates tekib optiline illusioon – vaatlejal tekib ruumist moonutatud tajumine. Skulptuur „Ute“ (Outsider, autor Charlotte Gyllenhammar) on üksik laps, kes vaatab jõe poole jättes tiheda liikluse selja taha. Selle kuju sõnum on inimestele, et nad pööraksid tähelepanu nende keskkonna võimalikele ohtudele. Lapse ümbrus vajab kaitset, süütus ja kaitstus on ohustatud. DKG Rootsi aastakonverentsil 22.-23. septembril Stockholmis Tänu Diana julgele orienteerumisele Stockholmi metroos jõudsime õnnelikult Stockholmi Ülikooli, kus toimus DKG Rootsi aastakonverents ‘Maal ja Linnas’. Konverentsi külaslisesineja teemaks oli ‘Kuidas olla efektiivne juht’. Kõneleja tutvustas Michael Fullani mudelit muutuse faasidest. Kõik juhid peavad endaga kaasa tooma muutuse, viima organisatsiooni kohast, kus ta hetkel on, edasi sinna, kus ta võiks olla s.t. lasta organisatsioonil kasvada. See muutus õnnestub, kui juht tunneb oma organisatsiooni, oskab hinnata enda kui juhi omadusi, oskab mõõta oma inimeste reaktsiooni muutusele, teab, et muutus on alati keeruline ja toob kaasa ebamäärasuse, kuid õpib ise muutuse protsessis ja pühendab end muutusele, sest muutus on kasvamise ja paranemise nurgakivi. Rita

Make your own slideshow at Animoto.

Peale maitsvat kukeseenesuppi oli võimalus valida: kas sõita koos Eggeby Looduskooli looja ja juhataja Susanne Fabriciusega (kes eelnevalt oli teinud ka ettekande antud teemal) tutvuma õppimis-ja õpetamisvõimalustega looduses või külastada Stockholmi põhjaosas asuvat Kuningliku Rootsi Teaduste Akadeemia Bergiuse Fondi poolt loodud Bergiuse botaanikaaeda, mis avati külastajaile 1995. aastal. Vahemere kasvuhoones kasvavaid haruldasi taimi ja puid oli meile tutvustamas rootsi giid, kelle juttu vahendasid meile meie head tõlgid Anne-Mari, Maret ja Merike. Õhtul kogunesid 62 osalejat pidulikule õhtusöögile Gondoleni Slussenis (Eriku Gondel lüüsi juures), 33 meetri kõrgusel merepinnast asuv populaarne ja hinnatud restoran, millest avaneb suurepärane vaade linnale. Järgnes Stockholmi meisterkoka Eriku poolt valmistatud 3-käiguline õhtusöök. Kogu õhkkond oli väga sõbralik, võeti sõna, vahetati tervitusi, vesteldi ja lauldi ühiselt. Südantsoojendav oli kuuekesi eesti keeles Ritale ja väliseestlastest sünnipäevalastele Anne-Marile ja meie võõrustajale Merikesele sünnipäevalaulu laulda. Piduliku õhtu lõpetas loterii, kus nii Rital kui ka minul oli loteriipileti tõmmanud käsi õnnelikuks osutunud. Sain rootsikeelse käsitööraamatu. Tundub hea võimalus olevat oma pisuke 90-ndatel omandatud rootsi keele oskus uuesti üles soojendada.

Make your own slideshow at Animoto.

Reet 23. september Stockholmis Hommik algas Heinaturult Stockholmi muusikamaja treppidelt ekskursiooniga läbi Norrmalmi linnaosa. Muusikamajas jagatakse igal aastal Nobeli preemiaid. Muuseas käisime ka luksuslikus NK kaubamajas, kust sellise piduliku sündmuse puhuks kostüüme ostetakse. Meie ekskursioonijuht oli Åke Malmberg, kes jutustas vanast idüllilisest Stockholmist, mida enam ei ole. Sergelgatanit ääristavad juba 1950ndatest astatest klaasist ja betoonist hooned ning Sergeli platsi klaasmonument meenutab meie Vabadusristi. Linnakeskkonda paigutatud skulptuuride abil saime ülevaate olulistest kultuuritegelastest, nagu Göran Strååt, Sergelminnet, Jussi Björling, et nimetada mõnda. Berzeliuse pargis pidasime väikese pikniku: meie rootsi õed olid kohale toimetanud kohvi ja koogid, mis pärast tunnist jalutuskäiku tuulises linnas kosutust pakkusid. Rahvusmuuseumis on just praegu näitus „Moodne elu“, mis tutvustab Prantsuse kunstnike 19. sajandi lõpu loomingut. Näitust tutvustas Jeanette Rangner, üks Stockholmi õdedest, kes tegutseb muuseumipedagoogina ja korraldab DKG liikmetele külastusi kõikidele rahvusmuuseumi huvitavatele näitustele. Lõunasööki, milleks oli lõhe krevetisalati padjal, pakuti laeval Nordic Ljus. Peeti tänukõnesid ja pildistati ohtralt. Tundsime end tõeliste staaridena. Merike Sild viis meid lahkesti laevale, kus veetsime mõnusa õhtu Rita sünnipäeva tähistades. Rootsi õed lubasid tulla meie ‘Hilda Tana 110’ konverentsile. Diana

Make your own slideshow at Animoto.

Palju õnne, Septembrikuu sünnipäevalapsed!

3.09. - Sirje

6.09. - Meeri

7.09. - Erika

21.09. - Piret

23.09. - Rita

23.09. - Evelin

28.09. - Reeli

29.09. - Marju

Augustikuu Aravete tuur

Kuna juunis avati Aravetel biogaasi koostootmisjaam, mis on esimene omataoline Eestis, siis otsustas Alpha Chapteri uus juhatus esimese koosoleku korraldada väljasõidu vormis ning külastada Aravete piirkonda. Kohtusime 16. augustil Tallinnas ja sõitsime 3 autoga Piibe maanteele. Pärast väikset piknikupeatust Käravete mõisa hoovis (mõis pole praegu paraku kasutusel, ajaloost lugege soovi korral http://www.mois.ee/jarva/karavete.shtml) saabusime Aravetele, kus meile tutvustas biogaasitehast projektijuht Triinu Tamm, kelle kohta ettevõtte koduleht kirjutab järgmist: Triinu Tamm'e spetsialiseerumiseks on jäätmevaldkond. Tema eelnevateks töökohtadeks on olnud AS Tallinna Prügila ja AS Merko Ehitus, kus ta tegeles Tallinna Prügila 6, 7 ja 8 ladestusala ehitusobjektiga. Ennast täiendanud on Triinu prügi kaevandamise (landfill mining) ja biojäätmete kompostimise valdkonnas. 2006/2007 osales ta Kagu-Eesti jäätmeprobleemidele lahenduste leidmisel, külastades Saksamaal prügipõletustehast ja biogaasi- ning olmejäätmete sorteerimisjaama. Triinu on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika õppekava inseneriõppe (spetsialiseerumine materjalide taaskasutuse erialale) cum laude. Kontakt: e-post: triinu.tamm[at]balticbiogas.ee (P.S. Tütarlaps sai kevadel 25!) Biogaasitehase tarbeks ehitati neli monoliitsest raudbetoonist mahutit, millest kaks on siseläbimõõduga 16,5 meetrit ning 18,5 meetrit kõrged. Mahutid teeb tavapärasemast erilisemaks asjaolu, et mahutite laed on valdavalt kaldsed. Projekti arendajaks on OÜ Aravete Biogaas, mille osanikud on energiaettevõte Baltic Biogas OÜ (lugege rohkem http://www.balticbiogas.ee/) ja Eesti üks suurimaid piimafarme Aravete Agro OÜ, kelle Mägise robotiseeritud farmist tuleb suur osa sõnnikust ja biomassist, millest hakatakse tootma soojus - ja elektrienergiat, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide väga efektiivne ja keskkonnasõbralik kasutamine. Looduslikust alternatiivenergiast saadava soojusenergiaga hakatakse kütma Aravete kortermaju. Jaama maksumus on ligi 6 miljonit eurot ja selle tootmisvõimsus on 2 MW elektrienergiat ja 2 MW soojusenergiat. Kohal oli meid 9+1, s.t. Urve, Rita, Tiiu, Tiia, Anu A., Meeri, Epp, Hegi, Erika + üks külalis"õde" Saksamaalt.Meiega oli koos Dagnar Ullman DKG Saksamaa Delta Chapterist. Dagmar on armunud Eestisse ja veedab juba teist korda suve mööda Eestit rännates. Dagmar tänab Alfa juhatust nii põhjaliku ürituse eest. Ta tundis end tõelise Alfa liikmena.(kirjutas Erika)

Kui mult küsitaks, milline külastatud kohtadest oli avaldas kõige suuremat muljet, vastaksin, et kõik peatuspaigad, sest sealsete inimeste suur entusiasm ja pühendumus olid need, mis jätsid meie ringreisist helge mälestuse. Iidses mõisapargis asuvas hiljuti renoveeritud Aravete Keskkoolis oli meile teejuhiks kooli majandusjuhataja. Soojades oranži-valge toonides majas jäid meelde suurepärased töötingimused õpetajatele, hästi varustatud klassiruumid, k.a. arvutiklass, omapärase interjööriga aula, turvakaamerad koridorides, lugematud toalilled ja pildid. Kool oli ootamas oma 150 õpilast ja õpetajaid ….. (kirjutas Epp)

Koolimajast viis väike jalutuskäik meid Aravete Külamuuseumi, mis asub endises Kurisoo mõisas. Muuseumi juhataja Els Puolakainen rääkis meile mõisahoone ajaloost ja tutvustas muuseumi eksponaate, millest enamus on kogutud Aravete ümbrusest. Eksponaatide kogu on aukartust äratav - umbes 1600 eset on välja pandud, kogu ise koosneb ligi 14000 säilikust. Väljapanekud hõlmasid kohaliku ajaloo erinevaid perioode ja tahke – nägime tuletõrje-, naiste-, kolhoosi-, helitehnika-, õpetaja-, klassi-, stagna- ja rehetuba. Kõigi tähelepanu köitsid imelised näputööd – pitsid, tikandid, rahvariided. Ilmselt leidis igaüks eksponaatide hulgast mõne tuttava eseme kas lapsepõlvest, vanaema kodust või kooliajast. Kogu muuseum avaldas äärmiselt suurt muljet, nii palju olulist meie ajaloost oli sinna talletatud tänu entusiastide suurele tööle.(kirjutas Anu A.)

Pärast Aravete Keskkooli külastamist sõitsime Amblasse, mis jäi meie teele enne söömiskohta jõudmist. Amblas asub Kesk-Eesti vanim kirik, mille ehitust alustati juba 13. Sajandi keskpaiku. Kirik on pühendatud Saksa ordu peamisele kaitsepühakule Neitsi Maarjale. Kiriku ladinakeelne nimetus on Ampla Maria (suursugune Maria), millest omakorda on tuletatud kohanimi Ambla. http://www.ambla.ee/web/?lang=et&page_id=450 Meid huvitas eelkõike kirikuaed, kus teadsime asuvat H. Starkopfi marmorist hauamonumenti „Poiss moonidega“, mis oli tõesti kena, kuigi natuke hooletusse jäetud ja puhastamata. Teine vaatamisväärsus kirikaias on Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenutele pühendatud mälestusmärk “Rahuingel võidupärjaga” (taastatud H. Starkopfi poolt). Mälestusmärk oli väga hästi taastatud, kuigi oli maatasa tehtud 40. aastatel. Olime juba lahkumas, kui saabus koguduse pastor ning avas meile kiriku vaatamiseks. Pastor ise sai meie külalisega saksa keelt harjutada ja oma Saksamaa kogemusi jagada sel ajal, kui meie imetlesime kiriku altarit, mille valmistas 1620.aastatel Tallinna puunikerdaja Berent Geistmann. Üldiselt jättis Ambla kirik oma surnuaiaga väga ilusa, sooja ja rahulike tunde meie õhtupoolikusse. (kirjutas Hegi)

Rita, Meeri ja Anu meenutasid plenaaristungitel ja töötubades kogetut Rahvusvahelise DKG Ühingu New Yorgi kongressil. Peakõnelejatest imponeeris kõigile Tori Murden McClure’i värvikas esinemine. Tori oli esimene naine, kes 36 aastaselt (1999.a.) sõudis üksi üle Atlandi ookeani 81 päevaga, läbides 4767 kilomeetrit. 2009.a. ilmus tema sulest raamat ‘A Pearl in the Storm: How I Found My Heart in the Middle of the Ocean’. Küsimusele, miks tal läks nii palju aega, enne kui kangelastegu sai kaante vahele, vastas Tori nii: ‘It took me that long to dry out. I had to get over being sea sick’. Kogu Tori Murden McClure’i esinemine oli vürtsitatud ameerikaliku huumoriga, mis pani saali naerust rõkkama. Töötubadest paistis silma Dorothy Haley esinemine, kus ta võrdles ükssarve gobelääne Pariisi ja New Yorgi kunstimuuseumites. Meeri pidas väärtuslikuks töötuba veebilehtede koostamisest. Töötubade materjalidega on võimalik tutvuda aadressil: http://www.dkg.org/site/c.meJMIOOwErH/b.8104359/k.7000/Breakout_Session_Handouts.htm Rahvusvahelise DKG Ühingu New Yorgi kongressil valiti uus juhatus ja uus president aastateks 2012-1014. Ühingu presidendiks sai Dr. Beverly Helms. Oma avakõnes tõi Beverly Helms välja mõtted, mida kõik Ühingu organisatsioonid peaksid silmas pidama: 1. Leia vastus küsimusele ‘Miks me eksisteerime?’ Chapterid leiavad oma fookuse 2. Sea eesmärgid ja vii nad ellu, muutes oma tegevustega haridust täiuslikumaks 3. Teavita liikmeid DKGsse kuulumise hüvedest ja väärtustest ja julgusta kandideerima stipendiumitele ja projektide toetustele 4. Aktiviseeri kommunikatsiooni liikmete vahel nii chapterites, organisatsioonis kui ka teiste organisatsioonide liikmete vahel. Nendest mõtetest lähtuvalt jätkame oma DKG Eesti Organisatsioonis SAP’i täitmist, kus on fokuseeritud meie eesmärgid ja loetletud tegevused nende saavutamiseks. Järgneval aastal ootame kõigi liikmete panustamist suurürituste korraldamistesse nagu seda on Hilda Taba 110. sünniaastapäeva tähistamine 7.-8. detsembril teaduskonverentsiga DKG liikmetele ja mitteliikmetele; DKG Eesti Organisatsiooni aastakonverentsi ’Me kõik oleme erinevad õppijad’ läbiviimine 9.03.2013.; seminari korraldamine rahvusvahelises Grundtvigi projektis ‘Migrant Women: Integration through Creativity’ osalejatele 12.-13.04.2013.; metoodiliste ja didaktiliste materjalide koostamine vene koolide õpetajatele. Lisaks püüame parandada kommunikatsiooni, eelkõige meilidele vastamist ja chapterite üritustel osalemist. Kevadel seisavad ees organisatsiooni uue juhatuse ja presidendi valimised. (kirjutas Rita)

Fotod leiate siit

NB! Kõik pitsifotod on pildistatud Urve palvel, kes lubas hoogsalt heegelnõela liigutama hakkama.

Marika Heimbachi pöördumine